Raamatupidamise Praktik avaldas Ecovis Vesiiri artikli valuutakursside teemal.

Ametiauto on midagi enamat kui ettevõtluses kasutatav sõiduriist ning seda ei peeta enam ammu ainult juhtivtöötajate lisasoodustuseks. Ecovis Grupi tehtud firmaautode maksustamise uuring 17 Euroopa ja Aasia riigis näitas, et firmaauto kasutamine erasõitudeks tuleb alati maksustada, olenemata sellest, kes roolis on. Kuid Euroopas on palju erinevaid reegleid.

Loe tervet artiklit siit (pdf-formaadis).

Majanduskasvu ajal kiirelt arenev turg tootis suure hulga ettevõtte omanikke ja juhte, kelle raamatupidamis- või finantsalane kirjaoskus oli äärmiselt piiratud. Paraku ei oska paljud firmajuhid raamatupidamis- ja juhtimisaruandluse vajalikkust siiani piisavalt hinnata, nendib Ecovis Vesiir juhatuse liige Eero Käärik.

Kuni viimase ajani pole enamiku väikeettevõtete jaoks raamatupidamisfirma valimisel väga suurt rolli mänginud see, millist raamatupidamis- ja juhtimisinformatsiooni tema teenusepakkuja talle anda suudab. Ilmselt oli üheks selle põhjuseks meie kiire majanduskasv – ükskõik, kuidas ettevõtet ka juhiti, tavaliselt õnnestus kogu laos olev kaup ikka maha müüa. Kiirelt arenev turg tootis terve hulga omanikke ja juhte, kelle raamatupidamis- või finantsalane kirjaoskus oli äärmiselt piiratud. Raamatupidamist oli paljudel vaja vaid äriregistri ja maksuameti jaoks.

Seoses uute majandusoludega on senine suhtumine hakanud muutuma. Ettevõtete omanikud ja juhid on hakanud tajuma, et häid otsuseid tuleb langetada lisaks kõhutundele ka heale juhtimisinformatsioonile toetudes.

Eelmise aasta lõpus küsitles Ecovis Vesiir Eesti väikeettevõtete juhte ja omanikke, et muuhulgas teada saada, kas ja kuidas nad kasutavad erinevaid raamatupidamis- ja juhtimisaruandeid oma ettevõtte igapäevases töös.

Raamatupidamisaruanded annavad juhile võimaluse vaadata minevikku ja analüüsida juhtunut. Kui võrdlust kasutada, siis on see sama kui juhtida autot tahavaatepeegli kaudu. Juhtimisaruandlus on selliste andmete kogum, mis annab ettevõtte omanikule või juhile piisavat informatsiooni ettevõtte eesmärkide täitmiseks tulevikus – näiteks müügi juhtimiseks,  tootmise planeerimiseks, õige turunduse tegemiseks või tööjõukulude prognoosimiseks.

Paraku ilmnes uuringust, et

• 12% ettevõtjatest ei kasuta juhtimisaruandeid mitte kunagi,
• 33% teeb seda väga harva,
• 38% aeg-ajalt
• 17% teeb seda väga sageli.

Vaadates vastanud ettevõtete profiili tegevusvaldkondade kaupa, ilmnes, et selline tulemus tuli ka tootmis- ja kaubandusettevõtetelt, kel ometi vajadus sellise aruandluse järgi suurem kui näiteks nn elustiilifirmade puhul. Mida suurem oli ettevõtte käive, seda kõrgemalt hindasid juhid oma aruannete lugemise oskust. Kuid mitteoskajate arv oli enam-vähem sama nii suuremate kui väiksemate ettevõtete hulgas.

Hoolimata sellest, et tarkvaraturul pakutakse laia valikut erinevaid raamatupidamisprogramme, siis 37% kõikidest vastanutest märkisid, et nende raamatupidaja või raamatupidamisbüroo pole võimeline neile pakkuma kõiki vajalikke juhtimisarundeid. Kas siin on tegemist pakutavate tarkvaraprogrammide puudulikkusega või hoopis juhtide lühinägelikkusega, kes pole osanud sellele valdkonnale tõsisemat tähelepanu pöörata, meie küsitlus paraku vastust ei andnud.

Veidi parem oli tulemus raamatupidamisaruannete lugemisoskuse puhul – 32% oskas seda hästi, 56% mõnevõrra, kuid 12% vastanutest väitis, et ei oska neid üldse lugeda. See tähendab, et suuremas osas ettevõtetes on raamatupidamistarkvara kasutuses vaid raamatupidaja enda töövahendina ning firmajuht ei taha või ei oska kasutada oma raamatupidaja (või ka teenusepakkuja) oskusi ja teadmisi. Ometi tunneb hea raamatupidaja ettevõtte majanduslikku olukorda läbi ja lõhki. Ta teab, millised kassavood on, kuidas kasum moodustub; ta näeb firma majanduslikku olukorda tervikuna. Miks siis mitte seda infot ära kasutada?

Samas uuringus palusime raamatupidamisteenust kasutavatel ettevõtjatel järjestada argumendid, millest lähtuvalt nad uue teenusepakkuja valiksid. Nagu arvata võis, pääses ühe olulise argumendina nimekirja etteotsa teenuse hind. Kuid üllatuseks polnud hind sugugi kõige tähtsam argument. Selleks oli hoopis ettevõtte tegevusvaldkonna tundmine. Selge, et ettevõtte tegevusvaldkonda ja spetsiifikat tundev professionaalne raamatupidaja oskab anda nõu, mis aitab ettevõttel teha targemaid otsuseid.

Seega võib järeldada, et raamatupidamise tegemine vaid maksuameti tarbeks on saamas juurde uue eesmärgi – raamatupidamine ettevõtte juhtimiseks vajaliku informatsiooni saamiseks. Jääb üle loota, et see muutus Eesti väikeettevõtluses toimub kiiresti.

Kuid veel sel korral vastati küsimusele, milliseid lisateenuseid raamatupidamisbürood võiksid osutada, päris mitmel korral: „bilansi lugemine“.

Sissemakseta osaühing ei ole äriühingu uus vorm ega liik ning sellele kohaldatakse kõiki nö tavalise osaühingu kohta sätestatut. Olgem ausad – tegelikult toimis selline „ilma osakapitalita“ ettevõtte loomise viis juba ammu – tihti võeti osaühingusse tehtud rahaline sissemakse nö kassasse välja.

Mida peaksite teadma, kui plaanite alustada ettevõtlusega ning soovite kasutada võimalust luua oma firma ilma osakapitali sissemaksu tegemata?

1. Eelkõige sobib see ettevõtetele, mille puhul ei ole alguses vaja suuri investeeringuid  – nt oma oskusteavet müüvad ettevõtjad, kel põhivara on alguses vähe.
2. Ilma osakapitali sissemakseta saavad osaühingut luua vaid füüsilised isikud. Juriidilistele isikutele see võimalus ei laiene.
3. Te pole sissemaksu tegemisest täielikult ja igavesti vabastatud. Asutamislepingusse tuleb asutajatel märkida, milliseks tähtajaks sissemakse tehakse!
4. Kuni osamakse tasumiseni vastutavad osanikud osaühingu ees kogu oma varaga selles ulatuses, mida nad on lubanud asutamislepinguga sissemakseks tasuda.
5. Sellisel viisil loodud ettevõtte maksimaalse osakapitali suurus saab olla 25 000 eurot (et vältida liiga suurte osaühingu nõuete tekkimine osanike vastu, kuid kaitsta ka osaühingu võlausaldajaid. Seda on võimalik teha nii rahalise kui mitterahalise sissemaksena (viimase hindamise ja tõendamise kohta kehtivad tavapärased osaühingule seatud reeglid).
6. Osaühingu registrikaardilt äriregistris on võimalik kontrollida, millistel tingimustel on ettevõte asutatud. Teie registrikaardile kantakse märkus, et osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Seega võivad teie olulised äripartnerid teie tausta uurida ja võtta seda arvesse koostöölepingu sõlmimisel –  ilma sissemakseta loodud osaühingu võlausaldajana puudub neil makseraskuste korral võimalus nõuda, et osanikud sissemakse teeksid (sissemakse tegemist saab nõuda ainult osaühing ise).
7. Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ning kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.
8. Kuni osakapitali sissemakse tasumiseni ei ole võimalik osanikele teha väljamakseid (nt dividende), kuid on lubatud maksta töötasu töölepingu või juhatuse liikme tasu vastava lepingu alusel. Siiski on võimalik tasaarvestada osaühingu sissemakse nõuet osaniku nõudega saada osaühingust kasumit.

Masu on viinud ettevõtjad raamatupidamisteenuse valiku kriteeriumide muutmiseni. Madala hinna kõrvale tekib surve lisateenuste olemasolule, teenusepakkuja professionaalsusele ja ettevõtte tegevusvaldkonna tundmisele.

Äriregistri andmetel osutas 2008. aastal raamatupidamisteenust 1842 ettevõtet ja turu käive oli 881 171 000 krooni. Seega on tegemist äärmiselt konkurentsitiheda valdkonnaga, kus viimasel aastatel tundub nö supp veelgi lahjemaks jäävat.

Masu viis raamatupidamisteenuse hinnad alla. Ka meie Ecovis Vesiiris tundsime seda. Hinnasurve põhjuseks polnud ainult raamatupidamisbüroode klientide halb majanduslik olukord, vaid ka suure hulga üksi töötavate raamatupidajate turuletulek (tihti endiselt töökohalt koondatud raamatupidajad, kes nüüd omal käel asusid teenust pakkuma). Praegu ongi turul olukord, kus raamatupidamisteenust vajaval ettevõttel on äärmiselt lai valik. Vali, mida tahad. Suurt, väikest. Tuntud, tundmatut. Odavat, kallist. Professionaalset või siis mitte. Jne. Hinnaskaala on väga lai, sama võib ka öelda teenuse ulatuse kohta, mida selle raha eest saab.

Selleks, et tagada raamatupidamisteenuse kvaliteeti, on eelmisel suvel asutatud Eesti Raamatupidamisettevõtete Liit võtnud oma eesmärgiks ühtlustada ja ajakohastada raamatupidamisfirmade pakutava teenuse sisu ja taset. Kuid nagu öeldakse – töö on tellija materjalist ja selleks, et midagi ühtlustada või standardiseerida, peab teadma, mida turul kliendid tegelikult ootavad.

2010. aasta oktoobrikuus viis Ecovis Vesiir väikeettevõtete hulgas läbi raamatupidamisteenuse kasutamise uuringu, et muuhulgas leida vastuseid sellele, mida siis kliendid praegu turul ootavad. Küsitlusele vastasid kümmekonna nii suurema kui väiksema raamatupidamisfirma kliendid ja võrdluseks ka ettevõtted, kes raamatupidamisteenust ei kasuta.

Üldiselt on raamatupidamisteenust kasutavad ettevõtted oma teenusepakkuja professionaalsuse ja töö kvaliteediga rahul. 84%  vastanutest märkis, et nad on sellega kas rahul või koguni väga rahul. Veelgi enam oldi rahul oma teenusepakkuja suhtumise ja üldise klienditeeninduse tasemega – 90% pidas seda väga heaks või heaks.  91% vastanutest on nõus soovitama oma raamatupidamisbürood ka teistele.

Miks hind ei ole enam kõige olulisem argument raamatupidamisteenuse valikul?

Palusime raamatupidamisteenust kasutavatel ettevõtjatel järjestada argumendid, millest lähtuvalt nad praegusel hetkel uue teenusepakkuja valiksid. Nagu arvata võis, pääses ühe olulise argumendina nimekirja etteotsa teenuse hind – on mõistetav, et ettevõtted on hinnatundlikud ka 2010. aastal.

Kuid üllatuseks polnud hind sugugi kõige tähtsam argument.
Kolme kõige olulisema argumendi etteotsa sai nimelt ettevõtte tegevusvaldkonna tundmine. Ilmselt on paljud Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõttete juhid hakanud mõistma seda, et odavama raamatupidamisteenuse hankimine annab vaid mõned sajad kroonid kokkuhoidu. Samal ajal oskab ettevõtte tegevusvaldkonda ja spetsiifikat tundev professionaalne raamatupidaja anda nõu, mis aitab ettevõttel teha targemaid otsuseid ja hoida kokku tunduvalt suurema summa raha. Koguni 85% ettevõtetest väitis, et nad saavad oma teenusepakkujalt näpunäiteid ja soovitusi ettevõtte raamatupidamise paremaks korraldamiseks.

Seega võib järeldada, et raamatupidamise tegemine vaid maksuameti tarbeks on saamas juurde uue eesmärgi – raamatupidamine ettevõtte juhtimiseks vajaliku informatsiooni saamiseks. Kuivõrd suudab üks läbilõike-raamatupidamisbüroo olla lisaväärtust toovaks teenuspakkujaks, muutub selle trendi valguses küsitavaks. Suuremal bürool on kindlasti see eelis, et seal võib olla spetsiifilisi teadmisi mitme valdkonna kohta – kaks inimest on näiteks tuttavad ehitusvaldkonna eripäraga ja kolm tunnevat hästi kaubandust. Kui vaatame Soome raamatupidamisteenuse turgu, siis näeme, et seal on spetsialiseerumine osaliselt toimunud -  oskusteave on koondatud mingile kindlale valdkonnale ja/või teenuse funktsioonile (tütarfirmadega ettevõtete raamatupidamine, kinnisvarafirmad jne).  Kas ja kuidas see trend Eestis tekib ja levib, saame lähiaastatel näha.

Raamatupidamisbüroode pakutavate lisateenuste vajalikkus jäi oma mainimiste arvult hinna ja eelpool nimetatud argumendi vahele. Samas ilmnes, et ettevõtted pole päris kindlad, millist tüüpi lisateenuseid nad ootavad ja kas neil on tegelikult ka valmidus ja oskus neid kasutada (sh suuremaid arveid maksta).

Ettevõtjate järjest kasvavast teadlikkusest kvaliteetse raamatupidamisteenuse valikul andis märku ka see, et üllatuslikult kõrgelt hinnati raamatupidamisbüroo vastutuskindlustuse olemasolu (üle 30% vastanutest mainis seda ühe argumendina). Paljudes Euroopa riikides on raamatupidamisfirmade vastustuskindlustus kohustuslik. Praegu on see Eestis kohustuslik käiteks notaritel, advokaatidel ja audiitoritel. Arvestades raamatupidamisteenuse sisseostmisega kaasnevaid riske (alates raamatupidamisandmete kadumisest või lekkimisest kuni kulukate pikaajaliste vaidlusteni maksuametiga), siis tavaklient võiks oma teenusepakkujalt vastutuskindlustuse olemasolu küll oodata.

10% vastanutest oli oluline ka ISO 9001 kvaliteedisertifikaadi olemasolu, mis samuti näitab ettevõtjate ootusi järjest professionaalsema teenuse saamiseks.

Et soovitusturundusel väikeses Eestis on endiselt suur roll, näitab fakt, et 34% vastanutest võtaksid uue teenusepakkuja valimisel arvesse sõbra või tuttava soovituse ning ettevõtte tuntusele ja suurusele pööratakse sellega võrreldes oluliselt väiksemat tähelepanu.

Kokkuvõttes võib öelda, et ilmselt seisavad Eesti raamatupidamisteenuse turul ees huvitavad ajad. Olukord, kus turul töötab suur hulk kvaliteedikontrollita üksiküritajaid, peab ilmselt tõusva majanduse ja karmistuvate reeglite valguses lõppema. Mingi turuosa neile kindlasti jääb – eriti selliste ettevõttete näol, kes vajavad „numbriväänamist“ vaid maksuameti jaoks. Kuid suur hulk Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest ootab oma tugiteenuse pakkujalt järjest laiaulatuslikumat ja professionaalsemat teenust.

Eero Käärik

Ecovis Vesiir

Kuigi kapitali eurodesse teisendamiseks konkreetset lõpptähtaega määratud ei ole, on soovitav võtta kapitali eurodesse teisendamise ning vastav põhikirja muutmise otsus vastu enne 2010. aasta majandusaasta aruande esitamist, sest 2011. aasta aruanne tuleb esitada juba eurodes.

Kuna aktsia- ja osakapitali puhul automaatset ümberregistreerimist ei toimu, siis peab iga äriühing individuaalselt konverteerima oma kapitali eurodesse ning määratlema osade või aktsiate nimiväärtuse eurodes.  1. juulil 2010. aastal jõustunud äriseadustiku muudatustega sätestati, et osaühingu miinimumkapitali suuruseks on 2500 eurot ning aktsiaseltsi miinimumkapitali suuruseks 25 000 eurot. Euro vahetuskurss 1:15,6466 ei võimalda osade ning aktsiate nimiväärtusi automaatselt täiskordsetena konverteerida nii, et säiliksid osaluste proportsioonid. Seega ei piisa enamikel juhtudel kapitali jagamisest ametliku vahetuskursiga, vaid osaluste proportsioonide säilitamiseks tuleb leida osa- või aktsiakapitalile uus suurus.

Kapitali muutmisel kroonidest eurodesse peaks silmas pidama järgmist.

1. Tuleb muuta ühingu põhikirja (vähemalt osa- või aktsiakapitali suurust, osa/aktsiate nimiväärtust).  Seetõttu tuleb vastu võtta üld- või osanike koosolekul kapitali suurendamise või vähendamise otsus (et saada aktsia või osa nimiväärtuseks osaühingu puhul 1 euro täiskordne või aktsiaseltsi puhul 0,1 ).
2. Kohustusliku reservkapitali nõutav suurus ja osanike/aktsionäride osaluste senised proportsioonid peavad säilima (muutub, kui kapitali eurodesse konverteerimisel suurendatakse kapitali).
3. Aktsiaselts võib kasutusele võtta nimiväärtuseta aktsia.

Neid osanike/aktsionäride otsuseid saab teha lihtsustatud korras ehk lihthäälteenamusega siis, kui kapitali suurendatakse fondiemissiooni teel ülekursi või kasumi arvel. See lihtsustatud kord ei kehti aga aktsiakapitali vähendamise puhul.

Kui  üld- või osanike erakorralist koosolekut ei ole plaanis 2010. aastal pidada, siis saab kapitali eurodesse teisendamise ning kapitali suuruse muutmise otsuse vastu võtta ka näiteks 2011. aastal korralisel koosolekul koos majandusaasta aruande kinnitamisega.

Selliste muudatuste registreerimisega seotud registrikannetelt 2011. aasta jooksul riigilõivu ei võeta.

Vaata samal teemal toimunud Ecovis Vesiiri klientide infohommiku esitlust siit.